Donna Reed, tegelikult Donna Belle Mullenger oli Ameerika n\u00e4itleja. Ta m\u00e4ngis filmides ja telesarjades. Ta sai Oscari k\u00f5rvalosa eest filmis \"Siit igavikku\".<\/p>\n
Donna Belle Mullenger s\u00fcndis 27. jaanuaril 1921. aastal Denisoni l\u00e4hedal Iowa osariigis asuvas talus. Ta suri 14. jaanuaril 1986. aastal Beverly Hillsis. Ta oli Hazel Jane Shivesi ja William Richard Mullengeri t\u00fctar. Tal oli neli \u00f5de-venda. Ta oli metodistlikuks kasvatatud. P\u00e4rast kooli l\u00f5petamist tahtis ta saada \u00f5petajaks. Kuna ta ei saanud endale kolled\u017eit lubada, kolis ta Californiasse. Ta hakkas \u00f5ppima Los Angelese linnakolled\u017eis. Kolled\u017ei ajal hakkas ta laval esinema. Tol ajal ei olnud tal plaanis n\u00e4itlejaks hakata, kuid kui ta sai mitu ekraanipakkumist, otsustas ta seda proovida. Ta s\u00f5lmis lepingu MGMi stuudioga. Sellest hoolimata otsustas ta kooli l\u00f5petada.<\/p>\n
Donna Reed deb\u00fcteeris filmin\u00e4itlejana 1941. aastal. Ta m\u00e4ngis filmis \"The Get-Away\". Algselt ilmus ta Donna Adamsina, kuid tema nimi muudeti Reediks. Kaks aastat hiljem osales ta filmis \"Inimlik kom\u00f6\u00f6dia\". Seej\u00e4rel esines ta filmis \"Dorian Gray portree\" ja filmis \"Need, keda ennustatakse kaotada\". 1946. aastal laenati ta teisele stuudiole RKO Pictures. Ta m\u00e4ngis veel \u00fches filmis \"Imeline elu\", mis oli suur edu. 1947. aastal m\u00e4ngis Donna Reed peaosa filmis \"Rohelise delfiini t\u00e4nav\".<\/p>\n
1950. aasta juunis s\u00f5lmis Donna Reed lepingu Columbia stuudioga. Ta esines kahes filmis: 1951. aastal filmis \"Laup\u00e4evane kangelane\" ja 1952. aastal filmis \"Skandaalileht\". Ta esines ka k\u00fclalisn\u00e4itlejana filmis Rainbow' Round My Shoulder. 1953. aastal m\u00e4ngis ta Warner Brossi filmis \"Trouble Along the Wave\" ja \"Raiders of the Seven Seas\".<\/p>\n
1953. aastal m\u00e4ngis Donna Reed peaosa s\u00f5jadraamas \"Siit igavikku\". Just see roll Montgomery Clift'i k\u00f5rval t\u00f5i talle midagi, millest iga n\u00e4itleja unistab - Oscari. 1953. aastal sai ta selle parima k\u00f5rvalosat\u00e4itja eest. Edasi m\u00e4ngis ta filmides \"The Caddy\", \"Gun Fury\" (1953), \"Three Hours to Kill\" ja \"They Rode West\". Ta p\u00f6\u00f6rdus tagasi MGMi juurde, et m\u00e4ngida filmis \"Viimane kord, kui ma n\u00e4gin Pariisi\" (The Last Time I Saw Paris). Ta salvestas k\u00f5ik need filmid 1954. aastal.<\/p>\n
Donna Reed hakkas ka televisioonis esinema. Ta esines filmides \"The Ford Television Theatre\", \"Hans Andersoni lood\", \"General Electric Theater\" ja \"Suspicion\". Ta j\u00e4tkas ka filmides esinemist: \"The Far Hozizons\", \"The Benny Goodman Story\", \"Ransom!\", \"Backlash\" ja \"The Whole Truth\".<\/p>\n
Alates 1958. aastast m\u00e4ngis Donna Reed originaalsarjas \"The Donna Reed Show\". See oli tema toonase abikaasa Tony Oweni toodetud saade. N\u00e4itlejatar oli Donna Stone, Carl Betzi m\u00e4ngitud lastearst Alex Sone'i abikaasa ja kahe lapse, Paul Peterseni m\u00e4ngitud Jeffi ja Shelley Fabarese m\u00e4ngitud Mary ema. Reed nautis naise m\u00e4ngimist ja osalemist omamoodi kom\u00f6\u00f6dias. Ta ei olnud varem sellise m\u00e4nguga tegelenud. Seriaalil oli 8 hooaega ja n\u00e4itlejanna v\u00f5itis selle eest mitmeid olulisi auhinnakandidaate. Ta v\u00f5itis Kuldgloobuse ja neli Emmy nominatsiooni. Reed kirjeldas sarja kui realistliku v\u00e4ikelinnaelu kujutamist humoorikate vahepaladega. See oli sari armastavast perekonnast. Tema tegelaskuju oli armastav ema, kuid ka tugev naine, kellel olid tunded ja huumorimeel. M\u00f5ned feministid aga kritiseerisid seda saadet. M\u00f5ned aastad p\u00e4rast sarja l\u00f5ppu tunnistas Donna, et neil oli \u00f5igus. Sari l\u00f5ppes 1966. aastal.<\/p>\n
Donna Reed esines oma karj\u00e4\u00e4ri alguses paljudes reklaamides. Nende hulgas olid 1944. aastal Woodbury kreemi, 1946. aastal Max Factori huulepulga, 1951. aastal Chesterfieldi sigarettide, Singeri filmimasinate ja Luxi seebi, 1954. aastal Cliftoni k\u00e4ekottide, 1955. aastal Lustre-Creme juukseshampooni ja Little Yankee kingade, 1956. aastal Buffsi sigarettide ja 1960. aastal Kodaki kaamerate reklaamid.<\/p>\n
1985. aasta oktoobris diagnoositi Donna Reedil k\u00f5hun\u00e4\u00e4rmev\u00e4hk. Haigus oli sellises staadiumis, et seda oli raske kuidagi ohjeldada. Sellest ajast alates elas n\u00e4itlejanna veel vaid kolm kuud. Ta suri kolmteist p\u00e4eva enne oma 65. s\u00fcnnip\u00e4eva, t\u00e4psemalt 14. jaanuaril 1986. aastal. Tema haud asub Los Angeleses Westwood Village Memorial Parki kalmistul.<\/p>\n
Donna Reed kaaluti Dorothy Donelly rollile filmis \"From the Heart\", sest tal olid muud t\u00f6\u00f6alased kohustused. Ta oleks v\u00f5inud m\u00e4ngida peaosa filmis \"All About Eve\", kuid l\u00f5puks ei saanud seda rolli. Ta pidi kolm aastat m\u00e4ngima Ellie rolli telesarjas \"Dallas\" teise n\u00e4itleja asendajana, kuid vallandati, kui too naasis. Ta kaebas stuudio kohtusse ja v\u00f5itis. Ta sai h\u00fcvitist. Tema idamaise v\u00e4limuse puudumise t\u00f5ttu ei saanud ta rolli filmis \"Draakoni seemne\". Oma teise abikaasaga s\u00f5lmitud abielu ajal lapsendas ta kaks last: t\u00fctre Penny Jane ja poja Anthony. Teda kaaluti rollile filmis \"Rio Bravo\", kuid ta ei saanud seda osa. Ta l\u00fckkas tagasi pakkumise m\u00e4ngida printsess Auda rolli filmis \"80 p\u00e4evaga \u00fcmber maailma\".<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Donna Reed, a w\u0142a\u015bciwie Donna Belle Mullenger by\u0142a ameryka\u0144sk\u0105 aktork\u0105. Gra\u0142a w filmach i serialach. Otrzyma\u0142a Oscara za drugoplanow\u0105 rol\u0119 w filmie „St\u0105d do wieczno\u015bci” Biografia Donna Belle Mullenger urodzi\u0142a si\u0119 27 stycznia 1921 roku na farmie w pobli\u017cu Denison, w stanie Iowa. Zmar\u0142a 14 stycznia 1986 roku w Beverly Hills. By\u0142a c\u00f3rk\u0105 Hazel Jane […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":912,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[41],"tags":[50],"class_list":["post-910","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-kultura","tag-all"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/lifestylerek.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/910","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/lifestylerek.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/lifestylerek.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/lifestylerek.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/lifestylerek.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=910"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/lifestylerek.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/910\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/lifestylerek.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/912"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/lifestylerek.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=910"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/lifestylerek.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=910"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/lifestylerek.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=910"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}